See võib olla su firma nimi või lausa su oma nimi.

Aga kui tuntud su bränd ikkagi on?

Suured brändid teevad regulaarseid uuringuid, et aru saada, kuidas nende tegevus on brändi levikut mõjutanud. Väiksematel ettevõtetel seda nii kerge ette võtta ei ole, sest uuringu korraldamine brändi tuntuse selgitamiseks on päris kulukas.

Mida siis väiksemad ettevõtted ja organisatsioonid tegema peaksid?

Miks on bränd tähtis?

2008. aastal viskasin ma minema hulga brändiväärtust, kui asutasin Dreamgrow agentuuri.

Ma olin aastaid teinud internetiturundust teise firma nime alt. Kui uued osanikud tahtsid kampa lüüa, siis otsustasime, et teeme kõike puhtalt lehelt ja asutame uue firma koos uue kaubamärgiga.

Kui vana märk enam kasutuses ei olnud, siis ma pidin mitu aastat seletama, et Dreamgrow on uus Sevenline.

Kuna Sevenline.ee oli ka Eesti esimene internetiturunduse blogi, siis mõned inimesed siiani ütlevad mulle, et said oma esimesed teadmised just sealt. Dreamgrow nimega seda seost enam ei ole.

Väikeettevõtjana ei tunnetanud ma oma brändi väärtust ja sain sellest aru alles siis kui asju enam tagasi keerata ei saanud.

Kolm peamist väärtust, mida tuntus sulle annab:

1. Sa saad müüa nendele, kes sind mingilgi määral tunnevad. Kui tarbija teab su nime, siis on talle lihtsam müüa.
2. Kui tarbija teab su nime, siis saad sa sama kauba või teenuse eest küsida rohkem, kui nimeta konkurent.
3. Soovitused, inimesed soovitavad nimesid, mida nad kuulnud on. Isegi siis, kui endal antud brändiga kokkupuudet pole olnud.

Kuidas hinnata oma brändi tuntust kui ei taha kohe kallist uuringut tellima hakata?

Mida tavaliselt brändi uurimisel küsitakse

Esiteks top of mind tuntus, kus vastajal palutakse nimetada üks mingi valdkonna bränd. Näiteks küsime koeraomanikult „Nimeta üks lemmikloomade pood.“

Teisena palutakse vastajal nimetada veel antud valdkonnas tegutsevaid nimesid. Koeraomaniku näitega jätkates „Nimetage, milliseid lemmikloomade poode te veel teate.“ Turunduses on selle nimeks spontaanne tuntus.

Kolmandaks antakse küsitletavale ette pikk nimekiri valdkonna tegijatest ja küsitakse, milliseid neist nad teavad. Seda nimetatakse aidatud tuntuseks.

Brändi mõõtmine Google Analyticsi ja Search Console abiga

Inimesed, kes internetis ringi kolavad, jätavad sinna oma jälje. Väike osa sellest jäljest on seotud sinuga. See info on kõigile tasuta kättesaadav ja oleks mõistlik oma turundustegevuste hindamiseks kasutusele võtta.

Google Analytics

Esimene tööriist, mis aitab meil oma tuntust mõista, on Google Analyticsi raport, mis näitab meile otse lehele tulnud inimeste arvu.

Selle info leiad raportist Acquisition > All traffic > Source / medium, kui klikid real, mille nimeks on (direct) / (none).

Pikemalt detailidesse süüvimata, on need inimesed, kes teavad su veebiaadressi ja toksivad selle ise brauserisse. Teine võimalus on see, et nad on omale lausa järjehoidja pannud, mis toob otse sinu lehele.

Kui tahad täpsemalt teada, mis on direct liiklus ja kuidas veenduda, et see koosneks võimalikult korrektsetest andmetest, siis loe lähemalt siit.

Direct liiklus on üks tähtsamaid mõõdikuid, sest need on inimesed, kes sind teavad ja just praegu ka su veebi külastamas käivad.

Lisatud graafikul on näha see, kuidas dreamgrow.ee direct traffic kasvas. Esimene mitte null punkt on aprill 2008, meie veebi loomise päeval ja graafiku pikkuseks on 29 kuud.

Direct liiklus kõigub üles ja alla. Sinu eesmärgiks on jälgida, et üldine trend liiguks üles, kui oled kasvamas. Kui sa oled juba suur ja tuntud ettevõte, siis võib hea tulemus olla direct liikluse püsimine praegusel tasemel.

Näiteks Swedbank ja Telia ei saa oma tuntust enam kordades kasvatada.

Google Search Console

Teine allikas, kust leiad infot oma tuntuse kohta, on Google Search Console.

Kui sul on veebileht, siis sul peab olema seadistatud ka Google Search Console. Kui see ei ole seadistatud või sa ei tea, mis see on, siis jäta kohe selle artikli lugemine pooleli ja seadista oma Search Console.

Infot Search Console kasutamise kohta leiad siit.

Google Search Console näitab sulle, milliste otsingutega on su veebileht Google tulemustes esile tulnud ja kui palju sa sealt külastajaid oled saanud.

Search Consolel on palju väga kasulikke funktsioone, millest räägin pikemalt paaris SEO e-kursuse õppetükis, aga brändi tuntuse mõõtmiseks saame rakendada järgmist võtet.

Tee filter, milles vaatad ainult neid otsinguid, mis sisaldavad sinu nime või veebiaadressi. Kaks punkti, mida selle juures tähele panna:

Firma nimi ja tooted

Pane filtrisse kõikvõimalikud nime variatsioonid, mida su brändi otsimisel kasutatakse.

Vali Search Console’is maksimaalse pikkusega periood ja proovi tuvastada kõik võimalikud variatsioonid, kuidas su firma või brändi nime kirjutatakse. Näiteks Dreamgrow puhul on lisaks õigele kirjapildile kasutusel ka dream ja grow lahku kirjutatuna.

Oma suurematel klientidel olen näinud, et küllaltki lihtsat nime kirjutatakse mitmekümnel erineval moel.

Olenemata sellest, kuidas keegi su nime kirjutab, loe need kõik ikkagi brändi teadvateks huvilisteks.

Lisaks brändile võib sul olla ka tootenimesid, mis on ainult sinu kasutuses. Näiteks autodel on lisaks margile Toyota ka mudelid nagu Avensis ja Land Cruiser. Nende populaarsust tuleb ka kindlasti jälgida.

Inimeste nimed

Lisaks brändile ja toodetele on mõnedel organisatsioonidel suureks külastajate allikaks ka otsingud töötajate nimede kohta.

Mõnedel äridel ei pruugi see väga tähtsal kohal olla. Näiteks Selverisse minnes enamasti ei otsita kassatöötaja nime või isegi tegevjuhi nime. Kunstniku või arsti puhul võib aga inimese nimi olla tähtsamal kohal kui ettevõte.

Näiteks Dreamgrow veebi jõuab väga suur osa külastajaid otsinguga „Priit Kallas“.

Veebiaadress

Veebiaadressi otsimine tuleb samuti Google Search Console’i raportitest välja. Kui inimene toksib aadressiribale vigase veebiaadressi, siis satub ta enamasti Google otsingusse. Seal on sinu tulemus tavaliselt ka esimene tulemus ja külastaja klikib sellel. Kuigi kasutaja teadis su nime ja võibolla isegi aadressi, siis Google Analyticsis läheb see külastus ikkagi otsingumootori kirja.

Google Sheets tabel ja graafikud

Selleks, et erinevates tööriistades olevad brändi tuntusele viitavad andmed kokku koondada, olen teinud Google Sheets tabeli.

Tõmban tabelisse andmed Google Search Console’ist ja Analyticsist. Kuna kõiki andmeid pole vaja, siis olen loonud filtrid, kuhu saab sisestada oma ettevõtte või organisatsiooni jaoks tähtsad märksõnad.

Kui andmed sisestatud, siis annab Google Sheetsis olev graafik sulle ülevaate inimeste huvist sinu brändi vastu viimase 16 kuu andmete alusel.

• Võta Google Analyticsist 16 kuu direct traffic andmed päevade kaupa. Ekspordi see xlsx failina
• Võta Google Search Consolest (või Google Analyticsist) oma brändi ja muude nimede järgi filtreeritud andmed päevade kaupa. Eksport xlsx failina.
• Koonda need andmed ühe tabeli kaheks tulbaks (B ja C, A tulbas on kuupäevad)
• Neljandaks tulbaks D tee kahe esimese tulba summa.
• Tee saadud andmetest graafik.

Nüüd on sul valmis toored andmed oma brändi tuntuse kohta.

Kui soovid näidisandmetega tabelit, siis sisesta siia oma meiliaadress ja saadan sulle lingi.

Hooajaline kõikumine

Kui sa hakkad jälgima oma aktiivset tuntust läbi internetiturunduse vahendite, siis näed kindlasti suuri kõikumisi.

Kõige tavalisem neist on hooajaline kõikumine. Ettevõtetel on aktiivsed perioodid erinevatel aegadel. Mõnel äril võib olla jõulude ajal tohutu hüpe käibes, teised firmad pakivad detsembri alguses asjad kokku ja peavad talvepuhkust.

Tee omale selgeks, milline on sinu äri tsükkel ja tee omale selgeks, kas su tarbijal on sama tsükkel. Selle info, kuidas sinu valdkonnas otsinguhuvi sesoonselt muutub, saad kätte Google Adsi märksõnade planeerijat kasutades.

Taiplikumad lugejad teavad täpselt, kuidas nende klient käitub, aga mina olen Google Adsi abil ka mõningaid avastusi teinud.

Pikemaajalised bränditrendid

Kui sa oled oma direct trafficu ja nimeotsingu andmed kokku kogunud, siis on selle põhjal loodud graafik väga hüplik.

Silumiseks on mõistlik sellele rakendada 365-päevast liikuva keskmise arvutust (moving average). Liikuvat keskmist tasub alati kasutada, sest nii silud välja juhuslikud kõikumised ja müra.

Lisaks võid oma Google tabelis teha ka kvartaalse ja 6 kuu liikuva keskmise, milles liidad kokku iga päeva kohta viimase perioodi andmed ja saad sujuvama graafiku oma tuntuse trendidest.

Erinevus tavalisest uuringust ja brändi mõõtmisest

Neid inimesi, kes su brändi teavad on kindlasti palju rohkem, kui neid, kes hetkel sinu ja sinu valdkonna vastu huvi tunnevad. Nii on veebianalüütika ja otsingutulemuste jälgimine vaid osa kogu tuntusest.

Nimetame seda siis aktiivseks brändi tuntuseks.

Näiteks inimesi, kes teavad automarki Dacia on kordades rohkem, kui neid, kes viimase poole aasta jooksul on Dacia veebilehel käinud või seda märki otsingusse sisestanud.

Bränd on tähtis!

See, et su nime teatakse annab sulle võimaluse osaleda „kliendi saamise võistlusel.“

Kui su nimi on väga tuntud, siis hakkab tekkima olukordi, kus inimesed ostavad sinu käest isegi siis, kui pakud kaupa kallimalt kui konkurent.

Väga tähtis on aru saada, et bränd ei ole logo ega värv. Bränd on tuntus ja usaldus. See, kas su firma nimi on Pimm või Pomm ei muuda sind edukamaks. Sinu edu tagab see, mida sa oma nime all teed.

Peamise asjana on sul vaja anda oma potentsiaalsele kliendile põhjus, miks ta sind su konkurendile peaks eelistama. Aastaid tagasi panin selleteemalise mõtte kirja siia postitusse.

Suurte brändide puhul on näha, et nimel pole tähtsust. Kui sa räägid nendega sel hetkel, mil neil on kivisse raiutud brandbook, siis võetakse sul pea maha, kui mingi reegli vastu eksid. Samas järgmisel kuul nad vahetavad oma nime ja see on täiesti OK. Hansapank ja Swedbank. EMT ja Telia. Taxify ja Bolt. Transferwise ja Wise. Kõik need muutused näitavad, et sõna ei tee brändi – see mida sa selle sõnaga seostad, teeb brändi.

Väikestel nii lihtne ei ole. Väiksematel ettevõtetel on raskem nime muuta, sest nad ei ole pidevalt inimestele nähtaval.

Brändiga tuleb tegeleda tippjuhtkonna tasemel. Ettevõtte tuntus on omanike suurim väärtus. Tegevjuhtkonna üheks peamiseks tööülesandeks on seda väärtust kasvatada ja tekitada tarbija peas kuvand erinevusest, miks just sinu ettevõtet kõigile teistele eelistada.

Mere-exposure effect

Psühholoogid on uurinud seda, kuidas on seotud nägemiste arv ja inimeste eelistused. Ühes klassikalises uuringus näidati inimestele kuu aja jooksul bänneritel mitmesuguseid sõnu, mis ei tähendanud midagi.

Pärast kuuajalist bännerite näitamist paluti katsealustel hinnata nende sõnade meeldivust. Enamus neist isegi ei teadnud, et nad neid sõnu näinud on. Tulemuseks said need sõnad, mida oli näidatud sagedamini, parema skoori.

Seega ainult näitamisest piisab ehk mere-exposure effect.

Kunagi nägin üht uuringut, milles küsiti osalejatelt, kas reklaam neid mõjutab. 95% protsenti vastajatest arvas, et ei mõjuta. Mina kuulun selle 5% sekka, kelle aju ei suuda turundusele vastu seista.

Mõnikord ütlevad inimesed, et mingi bänner ajab neid närvi, sest seda näidatakse liiga sagedasti. Nad ütlevad, et nemad selle brändi tooteid ei osta. Samas kui nad satuvad olukorda, kus tuleb valida tundmatu nime ja varem nähtud brändi vahel, siis on viimasel eelis.

Miks mitte kasutada üldnimetajat brändina?

Selline tuntuse jälgimise meetod toob hästi välja ka selle, miks üldnimetaja ei ole hea valik firma nime ja brändina.

Kui su nimi on Jalgrattapood OÜ, siis on sul väga raske oma brändi inimeste peas kõigist teistest jalgrattapoodidest eristada. Kui sa nüüd plaanid Jalgrattapood OÜ-le brändireklaami teha, siis kasvab kõigi jalgrattapoodide müük.

Kui sul on oma klientidega vähegi sisukam suhe, siis võta omale nimi, mis on ainulaadne ja eristab sind klientide peas kõigist teistest sama valdkonna pakkujatest.

Aga nagu ikka, on ka siin erandeid. Mõned valdkonnad on sellised, mida on pea võimatu brändida, sest tarbijate enamust see lihtsalt ei huvita. Tehnoülevaatus, lillede saatmine, võtmete valmistamine ja mitmetel muudel tegevusaladel otsitakse peamiselt üldnimetajat ja bränd ei huvita kedagi.

Üldnimetaja ettevõtte nimena takistab ka arenemist uutesse valdkondadesse. Kui sa oled „SEO agentuur“ siis Instagrami halduse pakkumine ei ole välistatud, aga nimi väga kaasa ei aita.

Brändikampaania vs müügikampaania

Mõnikord ma viskan nalja nende üle, kes ütlevad, et nende turundustegevuse eesmärk on brändi tuntuse suurendamine.

Peamine põhjus ei ole mitte see, et ma ei usuks brändi vajalikkusse, vaid tihti peidetakse brändijutu taha suutmatus tegelikke tulemusi saavutada.

Eesti tingimustes praktiliselt puudub turundajal võimalus brändi tuntuse kasvu mingi kanaliga seostada. Näiteks, kui keegi ütleb, et me teeme TikToki kampaaniat, sest see aitab meil brändi tuntust suurendada, siis ei ole seda võimalik kontrollida.

Aga nüüd natuke on!

Kui sul jookseb kampaania, mille peamine eesmärk on bränd, siis ülaltoodud mõõdikud peaksid kasvama.

Ma ei pretendeeri siin väga absoluutsele tõele, aga natuke aitavad need numbrid sul oma turundusest paremini aru saada.

Nüüd on sul vahendid, kuidas oma brändist aimu saada

Kui sa oma veebianalüütika ja Google Search Console andmed üheks jooneks kokku tõmbad, siis tekib sul arusaamine, kuidas su tuntus ajas muutub.

Ma olen selle jaoks loonud eraldi Google Sheets tabeli, mis imeb vajalikud andmed sisse, liidab nad kokku ja silub tulemuse etteantud liikuva keskmisega. Üks nipp veel igasuguste veebianalüütika tabelite arvutamiseks. Liikuva keskmise päevade numbrina on soovitav kasutada mingit 7-ga jaguvat numbrit, et nädalapäevad arvutustes kohakuti satuksid.

Sellest tabelist saad omale koopia teha ja seda edaspidi pidevalt uuendada.

The post Kuidas tasuta oma brändi tuntust mõõta? appeared first on Dreamgrow Digital.

Enamus veebikeskkondades, kus kasutajad saavad suhelda ja osaleda sisu loomisel, jagunevad nad aktiivsuse järgi kolme gruppi:

• Aktivistid
• Osalejad
• Hiilijad

Aktivistid

Aktivistid on tõelised fännid, kes moodustavad ligikaudu 1% kasutajatest. Aktivistid toodavad enamuse kasutajate poolt loodavast materjalist, vastavad teiste kasutajate küsimustele ja kommenteerivad. Nad annavad kiiret tagasisidet ja suhtlevad teiste kasutajatega. Kohati võib tunduda, et nende elu möödubki teie keskkonnas.

Näiteks: Wikipedia 1000 aktiivseimat kasutajat, kes moodustavad vaid 0,003% kasutajatest, toodavad ligi kaks kolmandikku Wikipedia sisust.

Osalejad

Osalejad on grupp, kes osaleb sisuloomises ja diskussioonis aegajalt. Osalejad võtavad sõna, kui teema on neile tõeliselt tähtis. Nende poolt loodav materjal ei ole nii mahukas kui Aktivistidel. Hindamine, kommenteerimine ja muud lihtsamad tegevused on Osalejate pärusmaa. Keskkonna külastajatest kuni 9% võiks kuuluda Osalejate gruppi.

Hiilijad

Valdav osa kasutajaid, kes veebikeskkondi külastavad, tulevad sinna vaid olemas olevat sisu tarbima. Nad ei lisa keskkonda uut väärtust. Olenevalt teemast ja osalemiseks vajalikest tegevustest moodustab Hiilijate osakaal 90% keskkonna külastajatest. Kohati võib Hiilijate osakaal olla isegi suurem.

Kui eelmine püramiid pea peale keerata, siis on näha, et kogu sisu tuleb Aktivistidelt ja Osalejatelt.

Selleks, et sotsiaalses meedias hakkaks toimuma diskussioon ja see ei vajaks pidevat tagant tõukamist omaniku poolt, on vaja kriitilise massi olemasolu. Mõelge läbi, kui suur on teie valdkonnas huviliste arv ja esitage endale küsimus, kas 1% nendest inimestest on piisav, et teie sotsiaalse meedia tegevusi toetada.

Kõige keerukam on käima saada foorumit, sest see eeldab paljude inimeste omavahelist suhtlemist. Alternatiiviks on blogi (või Facebooki fännileht), mille puhul vähene kommentaaride hulk ei tee seda veel kasutuks. Kohati ei ole blogides üldse võimalik kommenteerida. Näiteks maailma ühes loetavamas turundusblogis (Seth Godin) ei saa kommenteerida.

Meile, lihtsurelikele, on sotsiaalsetes kanalites siiski oluline suhtluse tekitamine ja kasutajate innustamine osalema. Tavaliselt on Aktiviste piisavalt vähe, et nendega ka otse suhelda ja neile ühel või teisel moel „õlale patsutada“. Õhutage osalema, avaldage tunnustust vastake igale kommentaarile, siis saate oma sotsmeedia tegevustest tulemusi, mis ka pangaarvel kajastuvad.

Kas sinu sotsiaalmeedia ROI on positiivne?

The post Osalemine sotsiaalses meedias: 1-9-90 reegel appeared first on Dreamgrow Digital.

Sotsiaalmeedial on digiturunduses väga keskne roll. Populaarsemad võrgustikud on enda toimet juba piisavalt tõestanud, avaldades positiivset mõju nii brändi nähtavusele kui ka müügile. Samuti võimaldavad sotsmeedia kanalid sul jõuda suure hulga inimesteni suhteliselt väikeste kuludega.

DreamGrow toob sinuni ahjusooja sotsiaalmeedia statistika. Kasuta neid numbreid, veenmaks oma bossi sotsmeediale rohkem rõhku panema. Või siis lihtsalt baaris vestluse alustamiseks. „Kas sa teadsid, et ainult 25% Twitteri kontodest on aktiivsed?“ on juba tõestatud icebreaker.

Nii et vaata meie ülevaadet sotsmeedia olulisimatest numbritest ja analüüsi, kuidas sinu firma saaks neist teadmistest maksimaalset kasu lõigata. Siit leiad artikli, kuidas oma brändi digis mõõta.

Sotsiaalmeediast üldiselt

1. Kõige tõenäolisemalt jälgivad sotsiaalmeedias brändide tegevust täiskasvanud vanuses 18-34. (MarketingSherpa) Selgita täpselt välja, kes su sihtgrupp on ja milliseid kanaleid nad suhtlemisel kasutavad.

2. 71% tarbijatest, kellel on olnud sotsvõrgustikes positiivne klienditeeninduse kogemus, soovitaksid seda brändi ka teistele. (Ambassador) Kasuta sotsiaalmeediat kui vahendit, et leida uusi kliente ja olemasolevaid paremini kaasata.

3. Maailmas on hetkel 1,65 miljardit mobiilset sotsiaalmeedia kontot ja iga päevaga lisandub sellele 1 miljon aktiivset kasutajat. (We Are Social) Optimeeri oma mobiilsed sotsiaalmeedia kampaaniad. Mobiilireklaame on ka üpris odav ja lihtne toota, nii et proovi julgelt erinevaid variante, et näha, mis kõige paremini töötab.

4. 96% inimestest, kes räägivad internetis brändidest, ei jälgi samas nende firmade ametlikke kanaleid. (Brandwatch) See tähendab, et firmad peavad astuma sammu kaugemale oma ametlikest kontodest ja hoidma silma peal neil välistel vestlustel, saamaks väärtuslikku infot ja säilitamaks head mainet.

5. Visuaalselt atraktiivset sisu jagatakse 40 korda tõenäolisemalt kui teisi sisutüüpe. (HubSpot) Illustreeri kõik oma postitused piltide või videotega, et inimeste tähelepanu püüda. Eks raamatut hinnatakse ikka kaane järgi, meeldib see meile või mitte.

Facebook

6. Eelmisel aastal mõjutas Facebook 52% tarbijate ostuotsuseid, seda nii internetis kui ka offline müügis. 2014. aastal oli Facebooki mõju 36 %. (The Drum) See vaid kinnitab, kui otsest ja üha suuremat mõju avaldab sotsiaalmeedia firmade tegevusele.

7. Maailmas on 40 miljonit aktiivset väikefirma Facebooki kontot, kuid vaid 2 miljonit neist kasutab Facebooki reklaamteenuseid. (Brandwatch) Nii et väiksemad ettevõtted: tehke kindlasti Facebookis reklaami, et üpris soodsal viisil oma nähtavust parandada ja konkurente seljatada.

8. Tänavu veebruaris laeti Facebooki üles 4,4 miljonit videot, mis kogusid kokku üle 199 miljardi vaatamise. (ReelSEO) Videoturundusest on saamas võimas vahend, et oma brändi isikupäraselt kajastada ja uusi kliente leida.

9. Ainult 20% Facebooki postitustest tekitas kasutajates mingeid emotsioone. (AdEspresso) Seega selle asemel et Facebooki postituste ja reklaamidega inimeste emotsioonidele rõhuda, on mõistlikum oma sõnumite strateegia väga täpselt läbi mõelda. Postitusi tuleb läbimõeldult personaliseerida ja nende avaldumist hoolikalt ajastada.

10. Parim aeg Facebooki postitamiseks on kell 15.00 kolmapäeval. Head ajad on ka 12:00–13:00 laupäevast pühapäevani ning 13:00–16:00 neljapäeviti ja reedeti. (HubSpot) Kuid uuri siiski Facebooki analüütikast, millal on just sinu sihtgrupp kõige aktiivsem ja ajasta postitusi vastavalt sellele.

Twitter

11. 92% kasutajatest „suhtleb“ tviitidega neis sisalduvate linkide klikkimisel. (HubSpot) Lisa kindlasti kõigile postitustele blogi või veebilehe link, et oma kanalitesse Twitteri kaudu võimalikult palju liiklust suunata.

12. 78% inimestest, kes Twitteris brändile negatiivset tagasisidet annavad, ootavad firmalt vastust lähima tunni aja jooksul. (Lithium) Kliendid pöörduvad üha enam oma frustratsiooni näitamiseks või küsimuste tekkides sotsiaalmeedia poole. Ole valmis neile vastama ja vajadusel PR kriise lahendama.

13. Twitteris on 1,3 miljardit kontot, aga vaid 320 miljonit neist on aktiivsed. (Business Insider) Sisuturunduse Instituut ennustab, et kuna Twitteris on uute kontode loomine kõvasti aeglustunud, suurendab see platvorm reklaamide osakaalu. Nii et ole valmis edaspidi Twitteris nähtavuse eest maksma.

Muide, Twitter on langenud 10 juhtiva sotsiaalmeedia võrgustiku arvestuses Redditist tahapoole. Selle tõttu on Twitteri aktsiahind olnud eelmisest aastast pidevas languses.

14. Locowise’i uuring leidis, et hashtagide kasutamine ei mõjutanud mitte kuidagi inimeste kaasatust Twitteris. Vastupidi: ilma hashtagideta tviitidel läks isegi paremini. (Adweek) Seega, keskendu pigem oma tviitide sõnumi kvaliteedile ning ära looda, et hashtagide lisamine sinu elu lihtsamaks teeb.

Instagram

15. Juhtivate brändide kaasatavus (engagement rate) on Instagramis 58 korda kõrgem Facebookist ja 120 korda kõrgem kui Twitteris. (Hootsuite) Instagramist on saanud turundajate jaoks võimas platvorm ja selle potentsiaaliga tuleb sotsiaalmeedia kampaaniaid planeerides tõsiselt arvestada.

16. Meedia brändid on Instagramis kõige aktiivsemad ning kõige vähem on aktiivseid brände äriteenuste, rahanduse ja esmatarbekaupade valdkonnas. (Simply Measured) Tänu sellele, et äritegevus Instagramis pidevalt kasvab, muutub selle platvormi kasumlikkuse mõõtmine ka järjest paremaks.

17. 90% Instagrami kasutajatest on nooremad kui 35 aastat. (ScienceDaily) Instagramist on saanud kõige efektiivsem sotsiaalmeedia võrgustik Y generatsiooni kaasamiseks.

18. Kõige parema kaasatavusega on Instagramis toodete kategooria (60%). See on elustiili kategooriast lausa 20% kõrgem. (Hootsuite) Turundajate jaoks on see väga hea uudis, sest see näitab, et inimesed, kes Instagramis brände jälgivad, on teadlikud ja isegi tahavad, et neile näidatakse selle firma tooteid-teenuseid.

19. Postitused, milles on täägitud teine kasutaja (56%) või märgitud asukoht (79%) on tunduvalt suurema kaasatavusega. (Simply Measured) Nii et ära unusta oma postitustes märkida, kellega ja kus tegevus toimub.

YouTube

20. Eelmisel aastal pälvisid bränditud videod YouTube’is 40 miljardit kõigi aegade vaatamist. (ReelSEO) Video muutub aina tähtsamaks turundusvahendiks. Videosisu on tulevik.

21. Üle poolte YouTube’i videotest vaadatakse mobiilsetest seadmetest. Keskmine mobiilse video vaatamise aeg on üle 40 minuti. (YouTube) Mobiilne video on parim võimalus jõuda inimesteni, olenemata sellest, kus nad ka parasjagu ei viibiks.

Soovid teada, kuidas oma lehel müüki oluliselt tõsta? Telli WebAudit.

Veebiaudit on aidanud kümnetel klientidel mitmekordistada müük enda veebikeskkonnast.
Enda veebilehti uuendades on kliendid öelnud, et audit on hea alusmaterjal täienduste, või uue lehe planeerimiseks. Et keskkonna muudatused oleksid äriliselt kasulikud ja põhjendatud, mitte lihtsalt ilusad tänu värskemale kujundusele. Dreamgrow WebAudit annab Sulle:

• Täpse selgituse Analyticsis nähtuvast;
• Põhjaliku ülevaate Sinu kodulehe hetkeolukorrast;
• Kindlad juhised tulemuslikumaks optimeerimiseks;
• Detailsed soovitused muudatuste teostamiseks.

Loe Webauditist lähemalt siit.

The post 21 olulist sotsiaalmeedia fakti 2016 appeared first on Dreamgrow Digital.

Enne tähtsate otsuste tegemist varu aega, et mõista ja aru saada erinevate kanalite omadustest ja võimalustest. Kõik sotsiaalmeedia kanalid ei tööta üheselt erinevatele sihtgruppidele, seega on oluline valida just sulle sobiv keskkond.

Siin on 20 huvitavat fakti Google+ kohta:

1. Google+ iseloomustavat “+1” nuppu vajutatakse 5 miljardit korda päevas (Allikas: AllTwitter)
2. 48% Fortune Global 100 firmadest on jõudnud Google+ (Allikas: Burson-Marsteller)
3. Brändide/ettevõtete otsingutulemustest 30% on Google+ tulemused, võrreldes 5% tulemusega Veebruaris 2012 (Alikas: Bright Edge)
4. Ainult 8% inimestest vanuses 12+ on Google+ leht Ameerikas (Allikas: Edison Research)
5. Autotööstus on 2.7 miljoni inimese ringides, võrreldes elektroonikatööstuse 1.9 miljoni ja luksustoodete 1.3 miljoniga (Allikas: Simply Measured)
6. Kogu brändide ringid laienesid 138% eelmise aasta esimesel poolel (Allikas: Simply Measured)
7. H&M on kõige rohkem postitusi Google+ võrreldes teiste brändidega – H&M 740, Google 571, Ferrari 515, MTV 460 (Allikas: Simply Measured)
8. Hispaanias on keskmiselt 47% Google+ kasutajaid, USA-s seevastu 18% (Allikas: USAMP)
9. Keskmiselt liitub 625,000 uut Google+ kasutajat iga päev (Allikas: AllTwitter)
10. 40% turundajatest kasutavad Google+, 70% tahavad õppida rohkem Google+ kohta ja 67% plaanivad kasvatada Google+ aktiivsust (Allikas: Social Media Examiner)
11. Keskmiselt 42% ülemaailmsetest Google+ kasutajatest on vallalised ja 27% on abielus (Allikas: Website-Monitoring)
12. 68% Google+ kasutajatest on mehed ja 32% on naised (Allikas: Mashable)
13. Google+ aktiivsed kasutajad kasutavad päevas 60 minuti jooksul google erinevaid tooteid/teenuseid (Allikas: Jeff Bullas)
14. Google+ kasutajad veedavad keskmiselt päevas 12 minutit kasutades Google+ (Allikas: Jeff Bullas)
15. Veebilehed mis pakuvad “+1” nuppu, genereerivad 3,5 korda rohkem Google+ visiite kui ilma nuputa (Allikas: HubSpot)
16. Vähemalt 60% Google+ kasutajatest logib iga päev sisse (Allikas: Tecmark)
17. Vähemalt 80% kasutajatest kasutab Google+ iga nädal (Allikas: Chris Brogan)
18. Google+ arendamisele kulus 585 miljonit dollarit ja 500 inimest et valmis ehitada (Allikas: Social Media Delivered)
19. 30% kasutajatest kes teevad avaliku postituse, ei tee kunagi teist postitust (Allikas: Jeff Bullas)
20. Google+ oodatav kasutajate arv 2012 lõpuks oli 400 miljonit (Allikas: Remcolandia)

Jätkub…

Piltide allikad: 1

The post 20 huvitavat fakti sotsiaalmeedia kanalite kohta: Google+ appeared first on Dreamgrow Digital.

Enne tähtsate otsuste tegemist varu aega, et mõista ja aru saada erinevate kanalite omadustest ja võimalustest. Kõik sotsiaalmeedia kanalid ei tööta üheselt erinevatele sihtgruppidele, seega on oluline valida just sulle sobiv keskkond.

Siin on 20 huvitavat fakti ja statistikat Facbooki kohta:

1. Barack Obama võidu postitus oli kõige rohkem meeldib/like’sid kogunud pilt Facebookis, rohkem kui 4 miljoni meeldimisega. (Allikas: The Huffington Post)
2. 25 protsenti Facebooki kasutajatest ei kasuta privaatsuskontrolli seadeid. (Allikas: AllTwitter)
3. Keskmisel Facebooki kasutajal on 130 sõpra. (Allikas: AllTwitter)
4. Aktiivsete Facebooki kasutajate arv ulatub tänaseks üle 850 miljoni. (Allikas: Jeff Bullas)
5. 21% Facebooki kasutajatest on pärit Aasiast, mis on 4% vähem kogu Aasia rahvastikust. (Allikas: Uberly)
6. 488 miljonit kasutajat kasutavad regulaarselt Facebooki mobiilset versiooni. (Allikas: All Facebook)
7. Brasiillased teevad kõige rohkem postitusi. Rohkem kui 800 lehte postitavad kokku umbes 86 tuhat korda kuus. (Allikas: SocialBakers)
8. 23% kasutajatest vaatavad oma kontot 5 või rohkem kordi päevas. (Allikas: Socialnomics)
9. Facebookis on 42 miljonit “lehte” millel on rohkem kui 10 “meeldib/like”. (Allikas: Jeff Bullas)
10. Rohkem kui miljon veebilehte on integreeritud Facebookiga kasutades erinevaid võimalusi. (Allikas: Uberly)
11. 85% naisi häirivad nende sõbrad Facebookis. (Allikas: AllTwitter)
12. 2012 aasta jooksul on toimunud kuni 41% tõus aktiivsete Facebooki kasutajate näol Venemaal, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Indias ja Brasiilias. (Allikas: DreamGrow)
13. Päevas tehakse umbes 250 miljonit pildi üleslaadimist Facebooki. (Allikas: Jeff Bullas)
14. 2012 aasta seisuga on Facebookis kuulatud 210,000 aasta jagu muusikat (Allikas: Gizmodo)
15. Seksiteemalisi linke jagatakse 90% suurema töenäosusega. (Allikas: AllTwitter)
16. 2012 aastal tehti Facebookis 17 miljardit asukohapõhist “check-in/registreeri asukoht” (Allikas: Gizmodo)
17. 80% sotsiaalmeedia kasutajatest eelistavad kontakteeruda ja ennast kursis hoida erinevate brändidega läbi Facebooki. (Allikas: Business2Community)
18. 43% Facebooki kasutajatest on mehed ja 57% kasutajatest on naised. (Allikas: Uberly)
19. Aprilli kuus oli Zynga mängude tulu 12% kogu Facebooki sissetulekust. (Allikas: Jeff Bullas)
20. 77% B2C ja 43% B2B ettevõtetest leiavad kliente läbi Facebooki. (Allikas: Business2Community)

Jätkub…

Piltide allikad: 1

The post 20 huvitavat fakti sotsiaalmeedia kanalite kohta: Facebook appeared first on Dreamgrow Digital.

Top Eesti Brändid Facebookis

Alustades üldistest brändidest kuni populaarsemate filmide ja ajakirjadeni, peaksite leidma siit asjaliku ülevaate sellest, millised leheküljed on Eesti kasutajate hulgas kõike tegijamad.

Siit nad tulevad – brändi järel on märgitud liikmete hulk:

Postimees – 44 390
Forum Cinemas Kinoklubi– 34 093
Cherry.ee – 32 831
Estravel – 29 460
SkyPlus – 26 669

Kas see kurk saab rohkem fänne kui Edgar Savisaar? – 49 168
Eestlased Facebookis – 37 186
ME EI HÄÄLETA 2011 VALIMISTEL KESKERAKONNA POOLT!!! – 24 988
Matvere ja Tättega ümber ilma – 23 250
Ott Sepa ja Märt Avandi fännileht – 21 175

A. Le Coq – 18 982
Saaremaa Vodka – 7 667
Rannamõisa Linnuliha – 7 312
Šokolaad! – 4 984
Limonaad Traditsiooniline – 3 414

Hannah – 35 352
Tanel Padar & The Sun – 5 508
Vanilla Ninja – 4 184
Metsatöll – 3 364
Bedwetters – 2 912

Postimees – 44 390
Eesti Päevaleht – 11 804
Anne & Stiil – 11 083
CosmopolitanEE – 6 087
Ajakiri Toit & Trend – 5 061

Vapiano Eesti – 5 352
Boheem kohvik Kalamajas – 5 272
Akadeemia kohvik – 3 467
Kohvik MOON – 2 628
Mack Bar-B-Que – 2 391

Cherry.ee – 32 831
Jammy.ee – 16 430
ZiZu.ee – 14 106
Harp.ee – 10 360
Niihea.ee – 9 402

ON24 Sisustuskaubamaja – 20 040
ABC KING – 15 791
Rimi Eesti – 14 996
Lõunakeskus – 10 517
Rocca al Mare keskus – 7 850

Ühikarotid – 23 918
Pilvede all – 12 142
Kelgukoerad – 3 841
Saladused – 3 250
Tantsud tähtedega – 2 906

Statistika on võetud leheküljelt https://metrix.station.ee seisuga 23. veebruar 2011.

The post Eesti populaarsemad Facebooki fännilehed appeared first on Dreamgrow Digital.

Kui vaadata, kuidas Facebook on levinud teistes arenenud riikides, siis näeme, et pool kuni kolmveerand kõigist interneti kasutajates külastab Facebooki. Eesti puhul oleks see number vahemikus 400-600 tuhat kasutajat.

On selge, et kõik kasutajad ei liitu Facebookiga ühtses, katkematus, eksponentsiaalses voos. Ligikaudu 200-300 tuhande vahel peaks toimuma kasvu aeglustumine. Samas kui vaatame, kuhu lineaarne joon meid viib võib oletada, et aasta lõpuks on Eestis üle 200 tuhande Facebooki kasutaja.

Kui me paneme pähe pessimisti mütsi ja oletame, et Facebooki kasutajate lisandumine on aeglustuv, siis võime oletada, et aasta lõpus on Facebookil umbes 150 tuhat kasutajat.

Minu arvamus on, et suurusjärk jääb aasta lõpus umbes 200 ja 300 tuhande kasutaja vahel. Just praegu selle lause kirjutamise ajal ütleb Facebook:

Estimate:
121,240 people
who live in Estonia

PS. Kõik, kes on koolis statistikat õppinud, teavad, et viie andmepunkti pealt selliseid järeldusi teha on ennatlik, aga ma ikkagi teen. Lõplik kasvugraafik, kus ülemine ots on 400-600 tuhande vahel, peaks välja nägema umbes nii:

The post Facebookil Eestis aasta lõpuks üle 400 000 kasutaja appeared first on Dreamgrow Digital.

Üks piksel on 1000 kasutajat. Facebooki kasutajad maailmas on kogu pilt mõõdus 580×640 pikslit ja Eesti osa seal sees olev valge kast 10×10 pikslit.

The post Eesti ja Facebook appeared first on Dreamgrow Digital.

Külastaja soovide mõistmine veebianalüütika abil on keeruline. Me saame hämmastavalt palju andmeid sellekohta, mida kasutaja meie veebikeskkonnas teeb, aga miks ta seda teeb või, kas ta saab seda, mida tahab, jääb veebianalüütika uurimisel häguseks.

Olenemata sellest, millist klikivoo analüüsimise vahendit me kasutame (Google Analytics, WebTrends jne), tegelevad need peamiselt nelja põhinäitaja omavahel kombineerimisega. Need neli põhinäitajat on:

• Viitaja (referrer), milliselt lehelt külastaja teie keskkonda saabus
• Külastused (visits) ehk veebikeskkonna külastamise sessioonide arv
• Lehtede vaatamine (pages) ehk, milliseid lehti külastaja oma sessiooni käigus vaatas. Siin eristatakse üht olulist gruppi, külastaja kes vaatasid ainult üht lehte. Seda nimetatakse põrkeks (bounce).
• Lehel viibitud (time on site) aeg ehk ajavahemik esimese ja viimase lehe laadimise vahel. Siin võib eraldi välja tuua ka konkreetsel lehel viibimise aja.

Lisaks loetletud, sessioonipõhistele mõõdikutele, on võimalik kokku lugeda kasutja sessioonide arv ja aeg nende vahel. Need näitajad on oma olemuselt lähemal sellele, mida võiksime nimetada lojaalsuseks ja/või kasutaja huviks. Google Analyticsis (GA) on Visitors sektsioonis eraldi alajotus Visitor Loyalty, mille alt võib leida neli agregeeritud näitajat

• Loayalty, mitu korda külastaja on varem lehel viibinud
• Recency, kui kaua aega tagasi külastaja viimati lehel viibis
• Length of Visit, kui kaua külastaja lehel viibis. Selle raporti puudus on see, et vaid üht lehte külastanud kasutajatel arvestatakse lehel viibimise ajaks null sekundit.
• Depth of Visit, mitu lehte külastaja teie keskkonnas vaatas

Kaks viimast näitajat ei ole minu arust väga head lojaalsuse indikaatorid, sest lehel viibitud aeg ja vaadatud lehtede arv võib olla põhjustatud ka muudest teguritest peale kasutaja huvi keskkonna vastu.

Selleks, et eristada huvilisi külastajaid mitte huvilistest, saab kasutada Google Analyticsi Advanced Segments võimalust. Otsustasin, et huviline kasutaja on see, kes on lehel üle 30 sekundi ja vaatab vähemalt kolme lehte (kolme valisin, sest see ületab meie keskkonna keskmist näitajat). Loodav segment sarnaneb Google Analytics’is eeldefineeritud segmendiga Non-Bounce Visits. Erinevus on selles, et Non-Bounce Visits võib sisaldada ka külastusi pikkusega alla 30 sekundi.

Oluline on tähele panna, et loodava segmendiga kaotame kõik (huvilised) külastajad, kes tulid lehele, lugesid ühe blogipostituse/artikli/teenusekirjeldus ja lahkusid. Nende puhul on vaadatud lehtede arv üks ja GA paneb külastuse pikkuseks null sekundit.

Mis seal ikka kannatame ära. Kuidas teha GA Advanced Segmentsis endale vastav mõõdik?

Nüüd kus vastav mõõdik on valmis tehtud tuleb see oma raportile rakendada. Seda saab teha nii:

Tulemuseks on külastajatesegment, mida võib lugeda keskmisest huvilisemaks. See näeb välja nii:

Sinine joon on kõik külastajad ja Kollane joon näitab meid huvitavat segmenti. Tähelepanelik lugeja võib märgata, et eelmise aasta augustis on lehel juhtunud mingi äpardus. See jookseb läbi mitmete profiilide ja algpõhjus ei ole teada.

Kohati muutub kõiki külastajaid sisaldav segment graafiku vaatlemisel segavaks ja siis võib vaadelda vaid oma segmenti.

Koostatud segment on väga algeline. Jätab välja huvilisi külastajaid ja ei arvesta varasemate sessioonidega. Mõnevõrra keerukama Engagement’i mõõtmise segmendi tegemist õpetab oma blogis analüütikaguru Eric T. Peterson: Track Visitor Engagement using Google Analytics! Kuna tal on seal üks viga :), siis teen siia ekraanivaate tema näpunäidete järgi loodud korrektsest Engagement segmendist.

Testige ja katsetage erinevaid segmente. Tulemused on päris huvitavad. Meie lehe puhul võib väita, et Engagement segment näitab päris täpselt olulisi külastusi. Sellele saaks lisada piiranguna veel kasutaja poolt külastatud lehti (mis on veebilehele äriliselt olulised).

Nüüd võiks targemad inimesed, kes näevad suuri loogikavigu või huvitavaid lisavõimalusi neid siia kommentaaridesse postitada. Teie abiga saab mu lõputöö natuke asjalikumaks.

Google Analytics koolitus

Google Analytics meistriklassis saad teada, kuidas veebianalüütika aitab Sul paremaid tulemusi saavutada ja müüki kasvatada. Koolituse käigus anname Sulle ülevaate, kuidas selgitada välja, millised kanalid toovad ettevõttele kasu ja millised vaid näiliselt toimivad. Fookuses on tehingute ja raha mõõtmine. Vaatame, kuidas andmetest olulist infot leida. Vaata lähemalt…

The post Veebianalüütika: Külastaja huvi mõõtmine appeared first on Dreamgrow Digital.