Samas tundub mulle, et digitaalse turunduse vallas oleks hädasti vaja mingit keha, kes tegeleks ka “poliitiliste” küsimustega. Näiteks valitseb üsna suur segadus:
– terminoloogia vallas
– tegijate klassifitseerimise vallas (kes on kes ja kes millist tööd teeb)
– mõõdikute jm standardite osas (veebilehtede külastatavus, bännerite statistika jms)

Personalijuht saab töötada ikkagi ainult n.ö. ühe tööandja jaoks korraga. Agentuuride inimesed töötavad küll ka ühes ettevõttes (kui jätta konsultandid välja), kuid samas konkureerivad agentuurid ka ju klientide pärast. See teeb vaba info ja teadmiste levitamise minu arvates tsipake keerulisemaks.

Samas oleks kasvõi sõnavara ühtlustamine juba väike samm edasi.

Ise oskan sellistest parima näitena esile tuua näiteks personalijuhtide PARE’t, kus 3 palgalist töötajat ja sadu ja sadu firmadest ja eraisikutest liikmeid. Toon PARE’t alati esile näitena sellest, kuhu hästi toimiv erialaliit võib välja jõuda – vaadake https://pare.ee/

PS! Et järgnev jutt ei kõlaks vaid kriitikana erialaliidu ja/või auhinna idee pihta, siis ütlen igaksjuhuks kohe ära, et igat masti selleteemaline initsiatiiv on mulle vägagi meeltmööda. Ja ma nõustun väidetega, et Kuldmuna praegused hindamiskriteeriumid lähtuvad klassikalise reklaamikonkursi vajadustest, mis uue meedia lahenduste hindamiseks ei sobi.

Liitudest.
Iga vähegi tegusa erialaliidu eksisteerimise eesmärk on tegelikult turu korrastamine. Sest sellise liidu eksisteerimisest on turuosalised huvitatud. Turu korrastamine iseenesest pole ju muud kui tekitada arusaam mida müükse, kes müüb ja mida osta saab. Lisaks ka kvaliteedilati kehtestamine – kes on tõsiseltvõetav ja kes mitte.

Eesti reklaamiturg üheksakümnendate aastate keskel ei erinenud oluliselt praegusest olukorrast uue meedia (e-turunduse/internetireklaami jne) turul. Reklaamiagentuurideks nimetasid ennast “päris agentuuride” kõrval ka reklaam-meenete tootjad, reklaamisiltide valmistajad jm. Ehk turul valistes segadus- kliendid ei teadnud kes on kes ja mida nad pakuvad. ERAL’i tegutsemine (ja muidugi ka muud faktorid) on aja jooksul seda arusaama muutnud.
Selles mõttes teeb ERAL just seda milleks ta ellu on kutsutud – seisab oma liikmesagentuuride huvide eest.

Kuivõrd uue meedia turg on väga noor (ja seda mitte ainult Eestis) siis valitsev segadus suur – nii teenusepakkujate kui ka klientide seas. Isegi terminoloogia on hägus. Samuti ka agentuuri roll – mida täpselt müüakse ja kui sügavale kliendi turundusse lahendusepakkuja sekkub. Jne jne. Igatahes paeluv teema millele ühest vastust hetkel ei tea ilmselt keegi.

Ehk pika jutu kokkuvõtteks tundub mulle et erialaliidul kes esindab turuosaliste huvisid on ka agentuuride toetus (nii moraalne kui materiaalne).
Teisalt kui eesmärk on esmajoones eriala populariseerimise & teadvustamine saab tegutseda pigem ühiskondlikel alustel.

1. Arvan, et keskmine turundajad tegeleb täna siiski veel traditsiooniliste müügikanalite traditsiooniliste kampaaniatega, mille tulemuseks töö reklaamiagentuuri ja eee’sse jõuavad vaid bännerid ning e-otsepostid. Põhjuseks tavaliselt turunduse ja müügi paiknemine erinevates organisatsiooni struktuurides. Siit ka enda esimene arvamus, et sõna “e-turundus” seostub vaud bänneri ja pakkumise e-posti saatmisega.

2. Mõistete tasemel on “E-turundus liit” ja ERAL seega päris erinevast puust. E-turundus mis tuleb mängu juba kaasamõtlejana ärianalüüsi tasemel ning ei pruugugi reklaamini jõuda. Reklaamiagentuur, mis liitub lõpus kokkupandud briefile lihvi andmisega. Kui võtta e-turunduselt “e” eest ära, siis pelgalt turundusfirmasid nimetada ei oskagi. Pigem leiab sarnasust konsultatsoonifirmade teenusest. Lisades reklaamiagentuurile “e” on “teeme-bänneri” firmasid küll. Viimased saaksid päris lihtsalt luua e-reklaamiagentuuride liidu .. pane lihtsalt sidekriips ERALI vahele ja ongi valmis “e-RAL”.

turundus = kliendile sobivate toodete väljamõtlemine, turunduskommunikatsioon, müük, tarnimine, kliendihaldus.

turunduskommunikatsioon on üks turunduse alamhulkadest.

reklaam on üks turunduskommunikatsiooni alamhulkadest.

e-turundus hõlmab nii tootearendust, müüki, kommunikatsiooni, tarneid, kliendihaldust. väga lai ja mahukas ala. internetireklaam on sellest üks pisike alamosa.

Mind on juba pikemat aega häirinud sõnad “e-turundus” ja “internetireklaam”. Kardan, et need sõnad on liiga kitsad ja seostuvad vaid sõnadega “bänner” ja “e-post turundus”. Kes siis neid ei tea, see on ju imelihtne – saadad bänneritreialile enda logo, lööklause ja soovitud mõõdud ning bänner olemas; teed toreda e-kirja, lisad klientide e-posti aadressid ja saadad M2M’i ja jälle tehtud. Flash vilgub ja klientidele info viidud.

Arvan, et need on vaid mõned väiksed osad tervikprotsessist. Tunduvalt olulisem on õppida tundma oma klientide veebi harjumusi (tracking, GA, benchmarking), tagada enda kodulehe, landing page’de mugav kasutamine (UX, GUI, usability), leitavus otsimootorites (SEO), õige ja efektiivne sisu toimetamine märksõnade haldamisest linkimise reeglite väjatöötamiseni, kohalolek sotsiaalses meedias ja selle monitoorimine, kasutaja interaktsioonide (ranking, comments, sending, bookmarking) väljatöötamine, USG haldamine, e-post turunduse trackingu sidumine olemasoleva CRM’ga jne jne. jne.

Mina nimetaks neid pigem tegevusteks, mis aitavad ettevõttel leida uues meediaa veel avastamata müügi-, teenindus- ja turundusvõimalusi. Võib olla ei ole aeg selleks veel liiga küps, et need teemad omavahel siduda. Samas – nimi nimeks – tulevikku vaatav “e-turundus firma” võiks siiski bänneri ja kodulehe kõrvalt ka sügavamale kleiendi äriprotsessi süübima.

Tahaks loota, et loodav liit seega pelgalt bänner-meistreid endas ei ühendaks :)

Projekti õnnestumise eelduseks on kindlasti see, et on entusiastlik ja piisava vaba ajaga vedaja. Kas oled vabatahtlik?:)